Mikroplasti kohta põllumajandusväetistes kasutatavas käideldud ning käitlemata reoveesettes  

Petitsiooni esitaja on mures suurenenud plastireostuse ning eelkõige mõju pärast, mida avaldab plastist mikro- ja nanoosakeste ringlus looduses. Petitsiooni esitaja viitab kahe Saksamaa uurimisinstituudi uuringutele, mis näitavad, et mikroplastireostus maismaal (setete ja põhjavee infiltreerumise kaudu) võib avaldada laastavat mõju maismaaökosüsteemidele, mis on suhteliselt tõsisem kui mikroplastide juba uuritud mõju mereökosüsteemidele. Petitsiooni esitaja viitab pinnases leiduva mikroplasti muudele allikatele ja mõjudele, nagu näiteks kodumajapidamistest pärit reostus, mis satub vette näiteks tehistekstiilide pesemisel. Petitsiooni esitaja on eriti mures selle pärast, et reoveepuhastitesse sisenev vesi on mikroplastiga saastunud, mistõttu saastub täiendavalt pinnas või reoveesetted, mida hiljem kasutatakse väetamiseks. Petitsioonis käsitletakse esialgseid teaduslikke järeldusi, mis käsitlevad mikroplasti keemiliste ja füüsikaliste omaduste muutumist pärast nende sattumist maismaaökosüsteemidesse ning nende otsest mõju mikroorganismidele endokriinfunktsiooni kahjustamise kaudu. Petitsiooni esitaja osutab ka mikroplasti dokumenteeritud levikule varem puutumata keskkonnas (nt Alpide asustamata loodusparkides), samuti mikro- ja nanoplastikute mõjule toiduahelas, mitte ainult kala- ja lihatoodetes, vaid ka soolas, suhkrus ja õlles juba leiduvatele mikroelementide näol. Petitsiooni esitaja järeldab, et praegust olukorda on veelgi halvendanud asjaolu, et mikroplasti tuvastamiseks ei ole standarditud tuvastamismeetodeid, ning samuti puuduvad ühtlustatud lähenemisviisid seotud teadusuuringutele ELi ja ülemaailmsel tasandil.