V. V. Leedu uue kinnipidamisseaduse muutmise vajaduse kohta 

Petitsiooni esitaja analüüsib kuriteo eest vahistatud ja/või süüdi mõistetud isikute kinnipidamist käsitleva Leedu seaduse rakendamist, eelkõige neile väga sageli kehtestatud teistele isikutele helistamise ja/või nendega kohtumise piirangut.Ta usub, et keeld teha telefonikõnesid või kohtuda inimestega, eelkõige pereliikmetega, sealhulgas alaealiste lastega, põhjustab vahistatud isikutele sagedasti suurt psühholoogilist survet ning selle seaduse erandi sätte (artiklid 22–23) kuritarvitamist kohtute ja kohtueelse kontrolli ametnike poolt. Erandiga kehtestatakse ammendav loetelu juhtudest, mil kinnipeetavaid võib piirata. Prokurörid ja teised kohtusüsteemi osalised loetlevad neid kõiki väidetavalt süstemaatiliselt, mis on petitsiooni esitaja sõnul õiguslikult ebausaldusväärne. Lisaks peaks piirang olema seotud vähemalt selge ajavahemikuga ja nende isikute konkreetse liigitamisega, kellega ei ole võimalik kohtuda või kellele ei saa helistada.Petitsiooni esitaja usub, et sugulaste, eelkõige kinnipeetava alaealistele lastele helistamise või nendega kohtumise keelamine on ebaproportsionaalne ja võib mõnel juhul olla võrdne psühholoogilise piinamisega. Seda nii kinnipeetava kui ka tema pereliikmete jaoks.Petitsiooni esitaja viitab põhiseaduslikule võrdsuse põhimõttele, mille kohaselt inimõigusi ei saa rikkuda. Ta nõuab seaduse muutmist, et mitte piirata lähedastele perekonnaliikmetele helistamist ja nendega kohtumist kooskõlas õigusega perekonnaelule ja mõjutatud laste õigustega.